Viies päev / Teine mäepäev

22.02 Teine mäepäev. Zürs ja Lech. Juba tuttava olerai bussiga läks kogu see krempel Zürsi ja siis vaatas igaüks ise kuidas edasi läks. Enamus seltskonnast läks suurele ringile, mis viis nad radu pidi ühes külast teise. Algus oli väga konarlik ja ebameeldiv, eriti esimese tõstuki maandus, kus kõik kobistasid end pikali, kaval Kait meelitas sinisilmse Kaisa ka suurele ringile, kuigi enne oli teiste chickidega kokku lepitud, et teeme väiksema ringi ja siis väike shoping aga tagasi teed enam polnud. Siko, Mikker ja Guids otsustasi ühistranspordi kasuks ehk siis sõitsid Lech’i ja sealt üles.

Esimese laskumisega sai selgeks, et mäel on teisigi eestlaste gruppe, kui Heli suutis osadele selgitada inglise keeles, kus peaks olema lähim kohvik. Kohe kui ta aga Guidsile käratas, et laud alla ja sõitma, ei miskit ohkimist, tuli tõde rahvuse kohta avalikuks.

(Kepparid rikuvad grupika aga muidu thumbs up Pipi, hea pilt)

Suur ring algas üpris nõmedalt, tipus oli pikk lauge sirge, kus sai köiest kinni hoida, mis edasi vedas, kohati oli köis aeglasem kui enda kiirus, mis meenutas eelmist aastat kus oli sarnane situatsioon ankrutega. Kõik ootavad Kadrit järgi – pussy, mistõttu kulub Kaidul palju suitsu. Rajad ei olnud just kõige paremas seisukorras kohati veeres mõni kivi paralleelselt sõitjaga aga seeeest olid mõnusad metsavahelised rajad.
Saime jälle kõik ühe tõstuki all kokku ja üles minek. Sel päeval õppisime, et 2sed tõstukid sakivad, kuna need ei aeglusta tõustes ja maandudes, seda ei teadnud sel hetkel veel Kaisa ja Mart, kui koos mindi tõstukile, situatsioon oli üpris koomiline. Kõigepealt kaotas Mart tasakaalu pinki oodates, mille peale tõmbas ta ka Kaisa pikali oma peale, kiirelt püsti ja siis tuli tool, mis lõi Mardi uuesti pikali, Kaisa sai toolile ja õnnestus ka Mart peale vinnata, sellest tuli tõstukile päris hea hoog, vedas, et võlli ei teinud. Hiljem kommenteeris Mart, et see oli ta päeva parim osa…Väljaotsad!

Lechis sõidavad Jano ja Kait otse põõsaste vahelt alla. All olijad saavad kuulda mitte just kõige viisakamaid hüüatusi. Ilm ei olnud just kõige parem. Poisid tegid ka paar hüpet Lechi viletsas pargis.
Tõenäoliselt tegi päeva parima hüppe Siko, kes kukutas ennast alla tõstukilt, kuna see pani laskumiskohast nii kiirelt üle, et ei jõudnud reageeridagi. Lõuna kohaks valiti esialgu icebar, mis oli küll huvitava väljanägemisega, kuid sooja sööki ei pakutud niisiis mindi edasi südamebaari.

(Siko sai ninale päikest, ja Jano lasteeine koos pulgakommiga)

Kadri vaesek sai mäe peal ehmatuse osaliseks, kui laskumisel järjekordse künka taga nägi Guidsi vanaproua jalga hoidmas. Kes teab, mis mõtted kõik Jokkeri peast läbi käisid …pervo!?, õnnetus?..., aga asi osutus lihtsaks. Vanaproua palus abi suusa klambri juures, mis ei tahtnud kuidagi kinni jääda. Guids endise suuskurina suutis siiski adekvaatselt reageerida ning õnnetut hädas aidata.

Pikema sulas pusimise peale otsustasid Krista, Kaisa ja Kerdi suusa nurka visata ja käia shoppamas, Kaisa otsustas endale osta roosad saapapaelad, kuna eelmine päev Jano kommeteeris, et neiu ei paista mäe peal üldse silma, lisaks veel üüber ägeda peapaela, Siko sai 5 tuubi hambapastat.
Heli jätkab tuttavatel radadel. Poisid, Pipi ja Kadri lähevad teiselepoole radu proovima. Tõstukile minekuks on seltskonna juurest kadunud Guids. Helistamise tagajärjel suunatakse Guids tõstukile, mis aga osutus teiseks, kui see millega seltskond mäkke tõusis. Õnneks oli tegemist paralleelse liiniga ja Guids sai ühineda teistega.

Seltskond teeb fotosessiooni puuglijärgse künka otsas ning lõpetavad ringi ilma suusabussi abita.

Kait suutis veelkord seltskonnast irduda ja mööda tarktori rada alla kihutada. Bussis selgus, et joogi varud on otsakorral. Kait ja Guids siirdusid küla peale poodi otsima. Teistel läks otsustamisega veidi pikemalt ning lõpuks tehti plaan kiirelt veel suusabussiga Lechi SPARis käia, kui teised Zürsis ootavad. Poole tee pealt, kui parajasti telefonis üksteisega räägiti, püüti bussi peale ka Kait ja Guids, kes olid ühteteist jõudnud endale muretseda.

Tagasi bussile jõuti hilinemiseta, isegi 10 minutit varem, teised juba ootasid kannatamatult minekut, kuid Mart tundis, et loodus kutsub ja tegi veel ühe hüppe bussist välja, minekut tegime siiski õigeaegselt ja need põrnitsevad pilgud meie poole polnud põhjendatud.

All oli järjekordne pidu, mille majatädi Helga kell 12 karmilt ära lõpetas.

Statistikat nii palju, et Heli läbis sel päeval 33km
Ja Kaisal õnnestus 6st päevast ainult sel päeval oma pulsikell õigel ajal sisse ja välja lülitada, nii et 6h kulus 3350 kcal ja keskmine pulss oli 138 lööki minutis.