Üheksas päev / Viimane mäepäev

26.02.10 Hommikusöögi lauad on väga hõredad, algab suurem pakkimine, ilm on totaalselt ära pööranud, ainuke, kes mäele kibeleb on Kaisa, Guids ja Jano kruvivad oma voodit kokku. Teised on pakkimishoos.
10 ajal jõudsime lõpuks mäele, nähtavus oli minimaalne, üleval pool oli päris korralik lumetorm, enamus chicke laskus mäest kiljudes, kas siis õhulennu või potsatuse tõttu. Kaisa sai Kaidu ergutusel uue kiirusrekordi 49.4km/h. All sadas vihma ja lörtsi. Peagi muutusid ilmaolud paremaks ja kõik vaimustusid puudrist ja pehmest kukkumisest, ühel hetkel oli taevas täiesti selge ja tuju hea.

Osavam rahvas siirdus offroadi, puudrisse sõitma, Kaisa vaeseke sai jälle kena lennuga hakkama, mis pigistas tast viimase energia välja ja nii ta sinna üksi sumpama jäi, Krista eksis rajalt 4 rajale 12 ära, ta kaotati ära. Heli jäi Kristat ootama ja seetõttu kaotati teda ka ära, ehk siis enamus olid kadunud aga lõpuks sai kogu seltskond Über Hüttis kokku, et lõuna paus teha. Edasi oli plaan minna Stubenisse aga ilm tegi jälle pöörde ja päikesest sai lumetorm, nii et kogu see kamp hakkas Mooseri poole rihtima.

(Ei olnud just kõige parem nähtavus)

Guids ja Kadri otsustasid siiski Stubenisse suunduva raja kasuks. Mõlema arvates oli tegemist õige valikuga, kuna rada oli OK. Kadril õnnestus isegi nats aega mäemasina jäljes sõita kuni suuskurid selle ära rikkusid. Heli, Imbi ja Jano seiklesid karmil mustal rajal nr 2, koos ohtrate kukkumistega.

Afterski vihmasajus, Kaisa ja Heli läksid peagi kodusse külma eest peitu, teised jäid pidutsema lauale ja sõbrunesid teiste eestlastega. Toimus üks korralik möll.

(Jano näitab, mida oskab)

Kodus toimus täielik läbu, kõik koridorid olid kotte ja träni täis. Uksed pärani lahti otsi kohta, kus dušši alla saad. Guids on ennast sättinud tuppa kus on Eurosport ja informeerib koridorirahvast viimastest spordi uudistest. Kaisa ja Heli seavad koridori köögi üles.

Lõpuks, peale kaheksat alustasime koduteed. Kohe hakkab ringi käima ka rummikoks, Kaidul on eriline hellushoog peal, jagab lahkelt kallistusi ja paisid, see aga väsitab teise nii ära, et seekord on tema esimene, kes unne läheb, kui ta paar tundi hiljem häält tegi, aplodeerisid kõik asjasse pühendunud, et meie smurf on jälle elule tulnud. Jano suutis fikseerida kõik kellaajad, kuni 3:22ni, mille minutid näitasid 22-e.
Sellele järgneb üks väga piinarikas öö bussis, toimub pidev kohavahetus, lootes leida mugavamat ja vaiksemat kohta, kuna ees käis päris korralik kisma.