Aga põhimõtteliselt tahtsin ma öelda, et ega mul rohkem polegi miskit tarka siia panna, et siis võite nüüd otsast jälle lugema hakata :P Või kui kellelgi on veel miskit, mis ütlemata siis shoot. Video esilinastus on aftekal, mis peaks peagi selge olema kus, mis, millal... :)
Sunday, March 14, 2010
Saturday, March 13, 2010
Slaidikas
Siin on Mardi untsu läinud videomaterjal ehk siis slaidishow. Võtsin veidi kiirust maha ja panin laulu taustaks ja täitsa tore Vabariigi aastapäev tuli siit välja. (Muidugi see Youtube kvaliteet jätab soovida).
Good times never seemed so good!
Nüüd aga kõik õue, päike paistab! :)
Good times never seemed so good!
Nüüd aga kõik õue, päike paistab! :)
Friday, March 12, 2010
Kulud
Väike kulude kokku löömine siis…
Kaisa:
6200.- reis
3340.- mäepilet (6 päeva)
2000.- sula ja kaardimaksed tee-ja kohapeal (söök, jook, jm shoping)
500.- kodust kaasa ostetud söök/jook
------------
12 000.-
Jano said...
Tegin ka mõned rahalised kalkulatsioonid, kunagi hiljem hea arvestada, kui jälle minek.
6200.- bussireis(transa, majutus)
3340.- mäepilet 6 päeva
2000.- sulli, kulus lihtsalt reisi jooksul(mooser, mäeõlled - söögid, seakoot jne)
700.- kaasa ostetud söök ja snäkk
1800.- jook
------------
14 000.-
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et mitte vähe :)
Heli said...
Partidel on parem elu :)
6200.- reis
800.- mul kulus sula
150.- söök kaasa oli vist mingi
40.- alko kaasa oli umbes :D
400.- kaardimaksed
3260.-mäepilet
-------------
11 000.-
Kerdi said...
A mul alkoholi peale ei kulunud mitte midagi :P
Aga Kerdi shoppas endale viimasel päeval uue kombe ja nagu hiljem selgus sai ta selle ikka väga soodsalt. Siinsetes poodides pidi siuke uhke kostüüm maksma 5700.-
Tal õnnestus see alla 200€ saada.

Enam pole probleemi, et Kerdi mäepeal silma ei paista...nüüd võib juhtuda, et võtab silme eest veidi kirjuks.
Kait said...
Tark ei torma ehk parem neid kulusid mitte kokku lugeda :)
----------
Nii palju siis sellest rahast.
Täna on muidu tähtis päev. Nimelt on Villul sünnipäev seega Supppper PALJU ÕNNEEE, SULLE!!! Ja suured kallistused lähevad teele siitpoolt!!
Kaisa:
6200.- reis
3340.- mäepilet (6 päeva)
2000.- sula ja kaardimaksed tee-ja kohapeal (söök, jook, jm shoping)
500.- kodust kaasa ostetud söök/jook
------------
12 000.-
Jano said...
Tegin ka mõned rahalised kalkulatsioonid, kunagi hiljem hea arvestada, kui jälle minek.
6200.- bussireis(transa, majutus)
3340.- mäepilet 6 päeva
2000.- sulli, kulus lihtsalt reisi jooksul(mooser, mäeõlled - söögid, seakoot jne)
700.- kaasa ostetud söök ja snäkk
1800.- jook
------------
14 000.-
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et mitte vähe :)
Heli said...
Partidel on parem elu :)
6200.- reis
800.- mul kulus sula
150.- söök kaasa oli vist mingi
40.- alko kaasa oli umbes :D
400.- kaardimaksed
3260.-mäepilet
-------------
11 000.-
Kerdi said...
A mul alkoholi peale ei kulunud mitte midagi :P
Aga Kerdi shoppas endale viimasel päeval uue kombe ja nagu hiljem selgus sai ta selle ikka väga soodsalt. Siinsetes poodides pidi siuke uhke kostüüm maksma 5700.-
Tal õnnestus see alla 200€ saada.

Enam pole probleemi, et Kerdi mäepeal silma ei paista...nüüd võib juhtuda, et võtab silme eest veidi kirjuks.
Kait said...
Tark ei torma ehk parem neid kulusid mitte kokku lugeda :)
----------
Nii palju siis sellest rahast.
Täna on muidu tähtis päev. Nimelt on Villul sünnipäev seega Supppper PALJU ÕNNEEE, SULLE!!! Ja suured kallistused lähevad teele siitpoolt!!
Thursday, March 11, 2010
Üheteistkümnes päev / Koju jõudmine
28.02 Pühapäev, äratus kell 06:15 peale seda kui oleme magama läinud pool 2, see ärkamine oli küll väga raske, hommikusöök oli tublisti etem kui Tsehhis, thumbs up for Poola (see on ka ainuke asi vist).

Peaaegu õigeaegselt hakkame liikuma, väga kaugele ei jõua, kuna kohalik policia arvab, et meid on vaja ikka täie raha eest piinata, mitte et meil niigi aega napib, kõik tahavad õhtul ju Veerpalu saavutust näha. Tund aega kaotasime oma väärtuslikku aega tänu neile jorssidele – midagi ei leitud.
Jätkame sõitu ja lõõõpuks saab ka see Poooola läbi ja maandume Leedus. Üldiselt on bussis vaikus, enamus magavad.
Eelmisel ööl sai ikka kõvasti ja valesti ju laulu joristatud. Mingi hetk palusime panna Simpsonid peale, mis läks päris hästi rahvale peale, ainult Kaitu ei huvita spider-pig :P Jano tegi viimaseid kudumissilmi ja Heli abiga saigi sokk valmis.
Kadri lõpetas oma raamatu - Eragon'i ja alustas New Mooniga ehk siis draakonid vahetusid vampiiride vastu. Lõunapausi tegime Leedu/Läti piiri lähistel palkmajakeses, kus sai teiste eestlastega kokku joostud, kes samuti tulid Austriast.
Vaatasime arvutist tehtuid videoid, Kaisal oli muidugi supper ajastus, nagu ikka, kui ütles ühe töllerdamise video kohta, Kaidule, et ta hääle ka peale paneks, selleks hetkeks oli juba päris mitu inimest meie videoid jälgima asunud. No ja ega sealt mingit asjalikku juttu tulnud ikka see Väljaotsade fantaasiamaailm, Kaisa sai veidi fliisi all punastada, vähemalt ei olnud igav :)
Kella 8ajal ületasime Eesti piiri, oh seda rõõmu! Nii palju siis Veerpalust ja televiisorist, selle asemel kuulasime raadiost otseülekannet, polnud paha. Pärnus hüppavad esimesed maha, kiirematel õnnestub endale rabada koht üle kahe istme.
Järgmisena jätame Jano üksipäini oma paunadega pimedale Pärnu mnt’le. Lõpuks siis jõuame Pääsküla hesburgeri juurde kus, lõviosa meie pundist maha tuleb, bussi jäävad veel Siko ja Villu, kes nagu hiljem selgus, läks otse bussilt pubisse, tsükkel jäi vist lühikeseks :P
Teeme lehva-lehva ja ongi meie trip selleks korraks läbi.
Juba eelmisel päeval olime vastuvõtnud plaani, et järgmise aasta tripi teeme lennukiga!
Lõppkokkuvõttes oli meil üks ütlemata tore reis, võib ainult loota, et kõik järgmised on pooltki nii meeldivad!
Mis siis ikka, hugs & kisses ja till d next time!
(Päevad on küll otsas aga mõned sissekanded tulevad ilmselt veel) :P
Jätkame sõitu ja lõõõpuks saab ka see Poooola läbi ja maandume Leedus. Üldiselt on bussis vaikus, enamus magavad.
Vaatasime arvutist tehtuid videoid, Kaisal oli muidugi supper ajastus, nagu ikka, kui ütles ühe töllerdamise video kohta, Kaidule, et ta hääle ka peale paneks, selleks hetkeks oli juba päris mitu inimest meie videoid jälgima asunud. No ja ega sealt mingit asjalikku juttu tulnud ikka see Väljaotsade fantaasiamaailm, Kaisa sai veidi fliisi all punastada, vähemalt ei olnud igav :)
Kella 8ajal ületasime Eesti piiri, oh seda rõõmu! Nii palju siis Veerpalust ja televiisorist, selle asemel kuulasime raadiost otseülekannet, polnud paha. Pärnus hüppavad esimesed maha, kiirematel õnnestub endale rabada koht üle kahe istme.
Järgmisena jätame Jano üksipäini oma paunadega pimedale Pärnu mnt’le. Lõpuks siis jõuame Pääsküla hesburgeri juurde kus, lõviosa meie pundist maha tuleb, bussi jäävad veel Siko ja Villu, kes nagu hiljem selgus, läks otse bussilt pubisse, tsükkel jäi vist lühikeseks :P
Teeme lehva-lehva ja ongi meie trip selleks korraks läbi.
Juba eelmisel päeval olime vastuvõtnud plaani, et järgmise aasta tripi teeme lennukiga!
Lõppkokkuvõttes oli meil üks ütlemata tore reis, võib ainult loota, et kõik järgmised on pooltki nii meeldivad!
Mis siis ikka, hugs & kisses ja till d next time!
(Päevad on küll otsas aga mõned sissekanded tulevad ilmselt veel) :P
Wednesday, March 10, 2010
Kümnes päev / Kojusõit
27.02 POOOOOLAAA, kes selle riigi siia küll pani, bussis on enneolematu vaikus, kõik magavad hambad laiali, osad valjemini kui teised (Jano). Hommikune Teskos käik Brnos, mis oli tõesti hommikune nii kella 7 ajal, toimub väike meeskonna vahetus. Poolel bussiseltskonnast õnnestub poemüüjad närvivapustuse äärele viia, kui nõuavad kaardimakseid.
Guidsil ja Kaidul seda probleemi ei ole, sest nende kassapidaja veel magab ja ei tuvasta kaardimaksel probleemi. Guids ja Kait otsustavad saabuva pahameelelaine taustal peost vaikselt lahkuda, enne kui avastatakse, et ka nende kaardimakse ei toiminud.
Siko saab uue karvase eluka ja veel muud nänni, kuumad õhusuudlused lahkunuile ja tervitus uuele bussijuhile, liigume edasi.
Taaskord õnnestus rehv katki sõita, venisime siis lähimasse söögikohta kus bussijuhid asusid rehvi vahetama ja kõik "asjalikud" töllerdasid nende ümber.
Rehv vahetatud tegime 100meetrise testsõidu, mille käigus buss vahetas parkimiskohta, need kes söömas käisid said välja tulles paraja šoki ja bussirahvas suure kõhutäie naerda, jälgides neid kergeusklikke, kes arvasid, et neid on bussist maha jäetud.
Vähesed kasutasid võimalust söömas käia, teised lahendasid kodust kaasa võetud pakitoitu. Alustasime taas sõitu ja tunni või paari pärast hakkasid tühjad kõhud tundma andma ja keegi tegi ettepaneku mäkki külastada ja see lause on tühjale kõhule kui muusika. Kait häkkis oma telefonist kohe lähimad mäkid välja ja nii me neid kilomeetreid lugema hakkasimegi. Esimesed 2 olid valel pool teed, mis oli eriti valus, so close but so far! Lõpuks kui enamusel olid silmade asemel juba juustuburgerid nägime me kaugelt säramas üht suurt kollast M’i. 15 minutit hiljem olid kõik jälle bussis burxid käes ja näod naerul. Enne oli kokku lepitud et kõik võtavad burxi kõrvale coca kuna pealejoogiga oli kitsas käes.
Nagu eelmine aastagi, oli Poola mattunud paksu udu sisse ja nähtavus oli 0'i lähedane, nõrganärvilistemal soovitati ette mitte vaadata.
Taga käis üks kõva möll ja trummi põrin, enamus rahvast seisis püsti, mis ei olnud just kõige targem idee, kuna udus tegi bussijuht mitu järsku pidurdust, nii saidki ees olijad tagumisi püüda.
Lõpuks keerati päris metsa ja jõuti ööbimispaika 3 tärni Poola hotelli, toad jagatud võeti jälle rummikoksid kätte ja hakati tiksuma, lõpuks koguneti muusikameeste toas, kus joristati mitu laulu.
Ühel hetkel kogunes meie gängi hotelli chillimisnurgas, ajasime niisama asjalikku juttu, kuni otsustati põhku ära pugeda.
Guidsil ja Kaidul seda probleemi ei ole, sest nende kassapidaja veel magab ja ei tuvasta kaardimaksel probleemi. Guids ja Kait otsustavad saabuva pahameelelaine taustal peost vaikselt lahkuda, enne kui avastatakse, et ka nende kaardimakse ei toiminud.
Vähesed kasutasid võimalust söömas käia, teised lahendasid kodust kaasa võetud pakitoitu. Alustasime taas sõitu ja tunni või paari pärast hakkasid tühjad kõhud tundma andma ja keegi tegi ettepaneku mäkki külastada ja see lause on tühjale kõhule kui muusika. Kait häkkis oma telefonist kohe lähimad mäkid välja ja nii me neid kilomeetreid lugema hakkasimegi. Esimesed 2 olid valel pool teed, mis oli eriti valus, so close but so far! Lõpuks kui enamusel olid silmade asemel juba juustuburgerid nägime me kaugelt säramas üht suurt kollast M’i. 15 minutit hiljem olid kõik jälle bussis burxid käes ja näod naerul. Enne oli kokku lepitud et kõik võtavad burxi kõrvale coca kuna pealejoogiga oli kitsas käes.
Nagu eelmine aastagi, oli Poola mattunud paksu udu sisse ja nähtavus oli 0'i lähedane, nõrganärvilistemal soovitati ette mitte vaadata.
Taga käis üks kõva möll ja trummi põrin, enamus rahvast seisis püsti, mis ei olnud just kõige targem idee, kuna udus tegi bussijuht mitu järsku pidurdust, nii saidki ees olijad tagumisi püüda.
Tuesday, March 9, 2010
Üheksas päev / Viimane mäepäev
26.02.10 Hommikusöögi lauad on väga hõredad, algab suurem pakkimine, ilm on totaalselt ära pööranud, ainuke, kes mäele kibeleb on Kaisa, Guids ja Jano kruvivad oma voodit kokku. Teised on pakkimishoos.

10 ajal jõudsime lõpuks mäele, nähtavus oli minimaalne, üleval pool oli päris korralik lumetorm, enamus chicke laskus mäest kiljudes, kas siis õhulennu või potsatuse tõttu. Kaisa sai Kaidu ergutusel uue kiirusrekordi 49.4km/h. All sadas vihma ja lörtsi. Peagi muutusid ilmaolud paremaks ja kõik vaimustusid puudrist ja pehmest kukkumisest, ühel hetkel oli taevas täiesti selge ja tuju hea.
Osavam rahvas siirdus offroadi, puudrisse sõitma, Kaisa vaeseke sai jälle kena lennuga hakkama, mis pigistas tast viimase energia välja ja nii ta sinna üksi sumpama jäi, Krista eksis rajalt 4 rajale 12 ära, ta kaotati ära. Heli jäi Kristat ootama ja seetõttu kaotati teda ka ära, ehk siis enamus olid kadunud aga lõpuks sai kogu seltskond Über Hüttis kokku, et lõuna paus teha. Edasi oli plaan minna Stubenisse aga ilm tegi jälle pöörde ja päikesest sai lumetorm, nii et kogu see kamp hakkas Mooseri poole rihtima.
Guids ja Kadri otsustasid siiski Stubenisse suunduva raja kasuks. Mõlema arvates oli tegemist õige valikuga, kuna rada oli OK. Kadril õnnestus isegi nats aega mäemasina jäljes sõita kuni suuskurid selle ära rikkusid. Heli, Imbi ja Jano seiklesid karmil mustal rajal nr 2, koos ohtrate kukkumistega.
Afterski vihmasajus, Kaisa ja Heli läksid peagi kodusse külma eest peitu, teised jäid pidutsema lauale ja sõbrunesid teiste eestlastega. Toimus üks korralik möll.
(Jano näitab, mida oskab)
Kodus toimus täielik läbu, kõik koridorid olid kotte ja träni täis. Uksed pärani lahti otsi kohta, kus dušši alla saad. Guids on ennast sättinud tuppa kus on Eurosport ja informeerib koridorirahvast viimastest spordi uudistest. Kaisa ja Heli seavad koridori köögi üles.
Lõpuks, peale kaheksat alustasime koduteed. Kohe hakkab ringi käima ka rummikoks, Kaidul on eriline hellushoog peal, jagab lahkelt kallistusi ja paisid, see aga väsitab teise nii ära, et seekord on tema esimene, kes unne läheb, kui ta paar tundi hiljem häält tegi, aplodeerisid kõik asjasse pühendunud, et meie smurf on jälle elule tulnud. Jano suutis fikseerida kõik kellaajad, kuni 3:22ni, mille minutid näitasid 22-e.
Sellele järgneb üks väga piinarikas öö bussis, toimub pidev kohavahetus, lootes leida mugavamat ja vaiksemat kohta, kuna ees käis päris korralik kisma.

10 ajal jõudsime lõpuks mäele, nähtavus oli minimaalne, üleval pool oli päris korralik lumetorm, enamus chicke laskus mäest kiljudes, kas siis õhulennu või potsatuse tõttu. Kaisa sai Kaidu ergutusel uue kiirusrekordi 49.4km/h. All sadas vihma ja lörtsi. Peagi muutusid ilmaolud paremaks ja kõik vaimustusid puudrist ja pehmest kukkumisest, ühel hetkel oli taevas täiesti selge ja tuju hea.Osavam rahvas siirdus offroadi, puudrisse sõitma, Kaisa vaeseke sai jälle kena lennuga hakkama, mis pigistas tast viimase energia välja ja nii ta sinna üksi sumpama jäi, Krista eksis rajalt 4 rajale 12 ära, ta kaotati ära. Heli jäi Kristat ootama ja seetõttu kaotati teda ka ära, ehk siis enamus olid kadunud aga lõpuks sai kogu seltskond Über Hüttis kokku, et lõuna paus teha. Edasi oli plaan minna Stubenisse aga ilm tegi jälle pöörde ja päikesest sai lumetorm, nii et kogu see kamp hakkas Mooseri poole rihtima.
Guids ja Kadri otsustasid siiski Stubenisse suunduva raja kasuks. Mõlema arvates oli tegemist õige valikuga, kuna rada oli OK. Kadril õnnestus isegi nats aega mäemasina jäljes sõita kuni suuskurid selle ära rikkusid. Heli, Imbi ja Jano seiklesid karmil mustal rajal nr 2, koos ohtrate kukkumistega.
Afterski vihmasajus, Kaisa ja Heli läksid peagi kodusse külma eest peitu, teised jäid pidutsema lauale ja sõbrunesid teiste eestlastega. Toimus üks korralik möll.(Jano näitab, mida oskab)
Lõpuks, peale kaheksat alustasime koduteed. Kohe hakkab ringi käima ka rummikoks, Kaidul on eriline hellushoog peal, jagab lahkelt kallistusi ja paisid, see aga väsitab teise nii ära, et seekord on tema esimene, kes unne läheb, kui ta paar tundi hiljem häält tegi, aplodeerisid kõik asjasse pühendunud, et meie smurf on jälle elule tulnud. Jano suutis fikseerida kõik kellaajad, kuni 3:22ni, mille minutid näitasid 22-e.
Sellele järgneb üks väga piinarikas öö bussis, toimub pidev kohavahetus, lootes leida mugavamat ja vaiksemat kohta, kuna ees käis päris korralik kisma.
Monday, March 8, 2010
Kaheksas päev / Eelviimane mäepeäev
25.02 Viies mäepäev. Rahvas on surnud, selgub ka loomulik kadu, (mis on üüratult suur, kõik mis reisil kaotsi läks kadus just 24ndal), kellel jäi enamus raha klubisse, Kaisa suutis oma vööst lahti saada ja Mart jättis üldse enamus oma mälust maha. Mart on see kõige katkisem ja teenib seetõttu endale hommikusöögi voodisse.
Mäele ei lähe enne kella 10t, ühiselt paneme eelmise õhtu puzzlet kokku. Mardi teksade järgi võib oletada, et voodisse on ikka väga otsese lennuga maandutud. Tema täna mäele ei tule, läheb hoopiski koolitusele Innsbrucki, vaeseke lehvitas akna pealt südantlõhestavalt teistele kuni bussipeatuseni.
Suurem seltskond laseb enne jalga - 10:15 bussiga, Kait, Kaisa, Imbi ja Kadri lähevad järgmisega ning mäele minnakse üpris uimastena, vähene uni annab tunda. Esimene laskumine sai kellegi(kui enam isegi teaks kelle) poolt valitud hooldamata rada mööda. Tüdrukud panustasid, et selleks ajaks kui alla jõuame on Kaidul 3pakki suitse läinud aga tegelikult läks kõigest 5tk (11km läbisõitu, teistel juba 22km).
Päike oli mega soe ja sulatas ikka korralikult seda nõlva, nii saigi paar korda läbi muda sõidetud. Kaisa ja Kadri ukerdasid suht pikalt, vahepeatuses mõtles Kaisa, et aitab ja võiks lihtsalt alla hüpata, aga lõpuks jõudsid ikka alla :)
Lõunasöögil trehvatakse ka teise pundiga samas kohas kus esimesel päeval – Ulme Hüttis. Nad olid otsustanud teha lihtsat sõitmist ühest sõidukist reisinud. Seekord tundus, et liimist lahti on Villu, ei olnud vist laskumist ja sirget, kus ta poleks ennast näoli lumest leidnud, kuid see on andestatav, kui mõelda et dude'il oli 38 palavik. Kõik peale Kadri ja Kaisa lähevad Stubenisse, kus osavamad kambast ka puudri üles leidis. Pipi ja Villu on vaimustuses.
Afterski on jälle Mooseris, samal ajal saatis vaene Mardike sõnumeid, Pipi sai "Ma püüan näha välja asjalik kuigi värisen, nina punane ja olen korralikult paistes", vennas aga "Mul hakkas loeng, kuid mõtlen ainult...(piiiip)..,süda on nats paha ja iiveldab, rummi puudus ilmselt, jätsin valuvaigistid aknalauale jaga neid kukkunuile."
Kait ja Jano demonstreerivad oma tango oskust, Mooserist allasõites.
(Andestust halva kaameratöö pärast)
Seejärel tankimine poes, enne veel hüppame Piccadillyst läbi äkki õnnestub Kaisa vöö tagasi saada, kuid selles kaotatud asjade kastist on küll kõike peale ühe ilusa vöö.Ehk siis no luck. Bussiga koju ära. Õhtul pidu stiilis arstid ja haiged.
Kait saab ka testida mis tunne on olla Dr Väljaots, EMO nakkushaiguste arst, Kadri otsustab patsiendi rolli kasuks, käsi kipsis. Siko tõmbab ka arstikostüümi selga, ja teeb kõigile silmad ette, mehed kukuvad haigetena ta jalge ette, Kaisa on niigi hääletu ja sinine nii, et otsustab patsient olla, Jano samuti patsient ja laseb end igal võimalikul hetkel ravida ja õdedel hellitada. Guids on hommikumantliga lapsehoidja/patsient/vanur.
Kõvemad pidulised peavad vastu 3ni. Tüdrukute toas suudab Kerdi magades oma voodist alla kukkuda, Kaisa küsis unesegaduses mis teed, Kerdi vastas, et harjutab.
Mäele ei lähe enne kella 10t, ühiselt paneme eelmise õhtu puzzlet kokku. Mardi teksade järgi võib oletada, et voodisse on ikka väga otsese lennuga maandutud. Tema täna mäele ei tule, läheb hoopiski koolitusele Innsbrucki, vaeseke lehvitas akna pealt südantlõhestavalt teistele kuni bussipeatuseni.
Suurem seltskond laseb enne jalga - 10:15 bussiga, Kait, Kaisa, Imbi ja Kadri lähevad järgmisega ning mäele minnakse üpris uimastena, vähene uni annab tunda. Esimene laskumine sai kellegi(kui enam isegi teaks kelle) poolt valitud hooldamata rada mööda. Tüdrukud panustasid, et selleks ajaks kui alla jõuame on Kaidul 3pakki suitse läinud aga tegelikult läks kõigest 5tk (11km läbisõitu, teistel juba 22km).
(Kulgeme, 5m püsti, kõhuli, 5m püsti ja kõhuli)
Päike oli mega soe ja sulatas ikka korralikult seda nõlva, nii saigi paar korda läbi muda sõidetud. Kaisa ja Kadri ukerdasid suht pikalt, vahepeatuses mõtles Kaisa, et aitab ja võiks lihtsalt alla hüpata, aga lõpuks jõudsid ikka alla :)
Lõunasöögil trehvatakse ka teise pundiga samas kohas kus esimesel päeval – Ulme Hüttis. Nad olid otsustanud teha lihtsat sõitmist ühest sõidukist reisinud. Seekord tundus, et liimist lahti on Villu, ei olnud vist laskumist ja sirget, kus ta poleks ennast näoli lumest leidnud, kuid see on andestatav, kui mõelda et dude'il oli 38 palavik. Kõik peale Kadri ja Kaisa lähevad Stubenisse, kus osavamad kambast ka puudri üles leidis. Pipi ja Villu on vaimustuses.Afterski on jälle Mooseris, samal ajal saatis vaene Mardike sõnumeid, Pipi sai "Ma püüan näha välja asjalik kuigi värisen, nina punane ja olen korralikult paistes", vennas aga "Mul hakkas loeng, kuid mõtlen ainult...(piiiip)..,süda on nats paha ja iiveldab, rummi puudus ilmselt, jätsin valuvaigistid aknalauale jaga neid kukkunuile."
Kait ja Jano demonstreerivad oma tango oskust, Mooserist allasõites.
(Andestust halva kaameratöö pärast)
Kait saab ka testida mis tunne on olla Dr Väljaots, EMO nakkushaiguste arst, Kadri otsustab patsiendi rolli kasuks, käsi kipsis. Siko tõmbab ka arstikostüümi selga, ja teeb kõigile silmad ette, mehed kukuvad haigetena ta jalge ette, Kaisa on niigi hääletu ja sinine nii, et otsustab patsient olla, Jano samuti patsient ja laseb end igal võimalikul hetkel ravida ja õdedel hellitada. Guids on hommikumantliga lapsehoidja/patsient/vanur.
Kõvemad pidulised peavad vastu 3ni. Tüdrukute toas suudab Kerdi magades oma voodist alla kukkuda, Kaisa küsis unesegaduses mis teed, Kerdi vastas, et harjutab.
Subscribe to:
Comments (Atom)


