Aga põhimõtteliselt tahtsin ma öelda, et ega mul rohkem polegi miskit tarka siia panna, et siis võite nüüd otsast jälle lugema hakata :P Või kui kellelgi on veel miskit, mis ütlemata siis shoot. Video esilinastus on aftekal, mis peaks peagi selge olema kus, mis, millal... :)
Peaaegu õigeaegselt hakkame liikuma, väga kaugele ei jõua, kuna kohalik policia arvab, et meid on vaja ikka täie raha eest piinata, mitte et meil niigi aega napib, kõik tahavad õhtul ju Veerpalu saavutust näha. Tund aega kaotasime oma väärtuslikku aega tänu neile jorssidele – midagi ei leitud.
Eelmisel ööl sai ikka kõvasti ja valesti ju laulu joristatud. Mingi hetk palusime panna Simpsonid peale, mis läks päris hästi rahvale peale, ainult Kaitu ei huvita spider-pig :P Jano tegi viimaseid kudumissilmi ja Heli abiga saigi sokk valmis.
Kadri lõpetas oma raamatu - Eragon'i ja alustas New Mooniga ehk siis draakonid vahetusid vampiiride vastu. Lõunapausi tegime Leedu/Läti piiri lähistel palkmajakeses, kus sai teiste eestlastega kokku joostud, kes samuti tulid Austriast.
Siko saab uue karvase eluka ja veel muud nänni, kuumad õhusuudlused lahkunuile ja tervitus uuele bussijuhile, liigume edasi.
Taaskord õnnestus rehv katki sõita, venisime siis lähimasse söögikohta kus bussijuhid asusid rehvi vahetama ja kõik "asjalikud" töllerdasid nende ümber.
Rehv vahetatud tegime 100meetrise testsõidu, mille käigus buss vahetas parkimiskohta, need kes söömas käisid said välja tulles paraja šoki ja bussirahvas suure kõhutäie naerda, jälgides neid kergeusklikke, kes arvasid, et neid on bussist maha jäetud.
(Ei ole kerge see bussielu)
Lõpuks keerati päris metsa ja jõuti ööbimispaika 3 tärni Poola hotelli, toad jagatud võeti jälle rummikoksid kätte ja hakati tiksuma, lõpuks koguneti muusikameeste toas, kus joristati mitu laulu. 
Ühel hetkel kogunes meie gängi hotelli chillimisnurgas, ajasime niisama asjalikku juttu, kuni otsustati põhku ära pugeda.
10 ajal jõudsime lõpuks mäele, nähtavus oli minimaalne, üleval pool oli päris korralik lumetorm, enamus chicke laskus mäest kiljudes, kas siis õhulennu või potsatuse tõttu. Kaisa sai Kaidu ergutusel uue kiirusrekordi 49.4km/h. All sadas vihma ja lörtsi. Peagi muutusid ilmaolud paremaks ja kõik vaimustusid puudrist ja pehmest kukkumisest, ühel hetkel oli taevas täiesti selge ja tuju hea.
(Ei olnud just kõige parem nähtavus)
Afterski vihmasajus, Kaisa ja Heli läksid peagi kodusse külma eest peitu, teised jäid pidutsema lauale ja sõbrunesid teiste eestlastega. Toimus üks korralik möll.
Suurem seltskond laseb enne jalga - 10:15 bussiga, Kait, Kaisa, Imbi ja Kadri lähevad järgmisega ning mäele minnakse üpris uimastena, vähene uni annab tunda. Esimene laskumine sai kellegi(kui enam isegi teaks kelle) poolt valitud hooldamata rada mööda. Tüdrukud panustasid, et selleks ajaks kui alla jõuame on Kaidul 3pakki suitse läinud aga tegelikult läks kõigest 5tk (11km läbisõitu, teistel juba 22km).
Lõunasöögil trehvatakse ka teise pundiga samas kohas kus esimesel päeval – Ulme Hüttis. Nad olid otsustanud teha lihtsat sõitmist ühest sõidukist reisinud. Seekord tundus, et liimist lahti on Villu, ei olnud vist laskumist ja sirget, kus ta poleks ennast näoli lumest leidnud, kuid see on andestatav, kui mõelda et dude'il oli 38 palavik. Kõik peale Kadri ja Kaisa lähevad Stubenisse, kus osavamad kambast ka puudri üles leidis. Pipi ja Villu on vaimustuses.
(Dr Väljaots ja ta seksikas õde)
Kõvemad pidulised peavad vastu 3ni. Tüdrukute toas suudab Kerdi magades oma voodist alla kukkuda, Kaisa küsis unesegaduses mis teed, Kerdi vastas, et harjutab.
Esimese asjana kohe tippu 2811m kõrgusele Vallugale. Väike mägironimine, puudris, kes lauaga, kes ilma, lumi põlvini ja koorik väga ei kandnud, aga pilte sai palju ja ilusaid, tõsine orkuti update on ees :P.
(Jep, ma armastan teid ka:)
Peale poiste saabumist väike tants baaris, kus Kait arvas et targem oleks kiiver peas hoida, KARM PIDU!!!
Guids pussytas ja vingus nagu eit "Liimist lahti ja liimist lahti." Krt ärgu vingugu, toost hinge alla ja edasi. Poolest päevast õnnestus Guidsil ennast ära viilida, sest ta klamber otsustas oma tegevuse lõpetada. Ta suundus tõstukiga alla, sest ainus parandus, mis neid töid tegi osutus all külas olevaks. Aga imet pärast parandust ilmus ta ülesse mäkke tagasi.
Jano muutis Kaisa laual kanna nurga ära, mille peale Kaisa esimesel laskumisel korraliku faceplanti tegi ja üldse peale esimest laskumist arvas, et need jalad enam ei tööta. Selle peale mindi Kaiduga mäe otsa ja siis hakkas vanakala õpetussõnu jagama ja taset näitama.
Alla sõitmine oli väga vaevaline, eriti Kaisal, kellel andis uus jalgade asetus ja kõik muud saadud vigastused tublisti tunda. Koos Kaiduga puhati ühel künkal, kui Kait ootusärevalt mäkke vaatas, et kas sealt paistab kedagi, kellel oleks seljakott ja seal seljakotis oleks midagi kangemat, selle peale võttis Kaisa taskust miniatuurse Vana Tallinna. Kaidu silmad lõid särama kui väiksel lapsel, kes just nägi jõuluvana.
Õhtul oli ettenähtud seakoodi söömine, meie seltskonnast läksid kõik peale Kadri ja Heli, nr 1 toa chickid läksid seltskonna pärast. Õhtu kujunes päris meeleolukaks ürituseks. Kerdi veetis aega dierkori ja co’ga, Siko oma uue kavaleriga ja Kaisa nautis mojitot ja avastas, et tema magnetilise fotoka kotiga saab edukalt lauahõbedat tuuri panna. Kait, kes istus teises laua otsas oli üpriski tasane kuna Mart leidis lauast ametivennad, ning nende vestlused küündisid juba kõrgemale tasemele. Koot söödud maksime arved, Kaisal lausa sooviti, et ta maksaks kinni söömata toidu, mille peale kõigil oli kohe midagi öelda, nii et ta ise ei saanud suud lahti tehagi, lõpuks sai kelner siiski aru, kuidas asjad käivad ja meie otsustasime kiirelt minekut teha enne kui resto kollektiiv ümber mõtleb. Ainus kes maha jäi oli Mart, kes tahtis baari tühjaks osta.
(Kepparid rikuvad grupika aga muidu thumbs up Pipi, hea pilt)
Saime jälle kõik ühe tõstuki all kokku ja üles minek. Sel päeval õppisime, et 2sed tõstukid sakivad, kuna need ei aeglusta tõustes ja maandudes, seda ei teadnud sel hetkel veel Kaisa ja Mart, kui koos mindi tõstukile, situatsioon oli üpris koomiline. Kõigepealt kaotas Mart tasakaalu pinki oodates, mille peale tõmbas ta ka Kaisa pikali oma peale, kiirelt püsti ja siis tuli tool, mis lõi Mardi uuesti pikali, Kaisa sai toolile ja õnnestus ka Mart peale vinnata, sellest tuli tõstukile päris hea hoog, vedas, et võlli ei teinud. Hiljem kommenteeris Mart, et see oli ta päeva parim osa…Väljaotsad!
Tõenäoliselt tegi päeva parima hüppe Siko, kes kukutas ennast alla tõstukilt, kuna see pani laskumiskohast nii kiirelt üle, et ei jõudnud reageeridagi. Lõuna kohaks valiti esialgu icebar, mis oli küll huvitava väljanägemisega, kuid sooja sööki ei pakutud niisiis mindi edasi südamebaari.
(Siko sai ninale päikest, ja Jano lasteeine koos pulgakommiga)
Heli jätkab tuttavatel radadel. Poisid, Pipi ja Kadri lähevad teiselepoole radu proovima. Tõstukile minekuks on seltskonna juurest kadunud Guids. Helistamise tagajärjel suunatakse Guids tõstukile, mis aga osutus teiseks, kui see millega seltskond mäkke tõusis. Õnneks oli tegemist paralleelse liiniga ja Guids sai ühineda teistega.
Meie Kristal
Peale lõunasööki sõideti koos alla, siis läks seltskond kaheks, enamus neiusid arvasid, et ei tasu esimesel päeval üle pingutada ja jäid madalamale kruiisima, kutid läksid tippu Valluga ringile, mille üks osa oli ka puuglisõit. Seekord osutusid "kobakäppadeks" Jano ja Mart, kes millegi pärast otsustasid tõstukil teineteise tagumikust krabada ja nii nad rajale pikali käisid. Tõenäoliselt tegid nad nii mõnegi teise edutu katse, sest vahepeal pandi tõstuk ulme kiirelt käima, et suusatajate mass all ülesse vedada, kui need alla uuesti tõstuki algusesse laskusid.
Kadri kavalpea suunas "sinisilmse" Guids rajale 15a 15 asemel. Rada 15a osutus tõeliseks moguliks. Allajõudnud Guids oli tige nagu herilane. Kadri oli tubli ja sõitis teistega pikki mäekülge, viimased jõudsid alla siis kui lumesahad juba mäel olid.
Afterski kuumimas baaris - Mooserwirt. Kaisa, Siko ja Heli joodeti juba varakult enne poiste tulekut purju, võõraste meeste poolt, poiste saabudes, oli Siko juba läinud Kaisa ja Heli hüppasid lauale, algas lauatants.
Williamsi shotid pirniga said lemmikuteks, Eesti neiud kütsid rahvast üles, võõrad kutid tahtsid tüdrukutega (Kaisaga) pilti teha. Rahvast oli murdu, ühel hetkel aga aitas ja algas kodutee. Baarist välja ja paarisaja meetri pikkune laskumine, Jano tahtis taset näidata ja sooritas hüppe ja tegi faceplanti, kukkus moka ja lõua katki.
Tagasisõidu ööimiskohta tegime taksoga, mis osutus üllatavalt soodsaks - 32 eurot 8 peale. Kodus jätkus tants ja trall ja tagaajamine. Seltskonnaga liitus blond T-tähega tütarlaps, kelle nime ei suutnud keegi alguses meenutada ja nii ta siis endale nimeks Tiiu sai. Mõningate jookide järel siirduti söögituppa muusikat kuulama ja lauamänge mängima. Seekordseteks lauamängudeks kujunesid jungle speedi ja barbie uno mängimine. Poole jungle mängu ajal otsustas Tiiu, et Guids segab tal keskendumast ja valas oma kuuma kohvi talle sülle. Barbi mängu ajal jäi Tiiule/Krissule Jano pidevalt ette, ehk siis sai trahvi (korja 2x kaarti jms).
Kell 12 öösel sadas söögisaali sisse majasokk Helga, kes kiskus trummaritelt nende instrumendi ja keelas edaspidise valju musitseerimise hiljem kui 12.00.
Missioon täidetud panime küünlad põlema ja bändimehed võtsid laulujoru üles nagu eelmine öö oli kokkulepitud. Algas koogi jagamine, mis oli üllatavalt maitsev, birthday boy sai endale nimeväärilise smurfi särgi. Terve päev sõitu ja kannatamatuid päringuid "Are we there yet??"
Peagi tuli õhupallile seltsiks ka üks karvane lammas. Esimesel õhtul Heliga tutvust teinud direktor suutis oma rahakoti ära kaotada, sel mehel oli üpris hapu nägu peas, heade reisikaaslastena tulime talle vastu ja tegime bussis korjanduse, et ta ikka mäele saaks minna. Peale heategu algas diskusioon, et see vend kindlasti kogubki niimoodi oma reisiraha, kõigil hakkasid äriplaanid kohe peas valmima.
19.02 Jägmine päev möödus bussis, enamus sellest ajast veetsime Poolas, ja lõviosa sellest Varssavis ummikus. Guids oli vist veidi ehmatanud ja eriti oma häält kõlada ei lasknud ja loobus ka jookidest, millel oli promill sees. Aga samas oli teistel hea aasida. Kerdi põrnitses endiselt oma pinginaabrit, Jano sai Helilt kudumistunde, nii et kel soovi siis mõistliku hinna eest tulevad sokid ära, parem või pahempidi, vahet pole. Kaisa ja Siko veetsid aega Two and a half men’i seltsis.
Bussireisi üheks osaks sai tutvustamisring, kus igal ühel tuli ennast seltskonnale tutvustada. Meie tiim ei suutnud leida ühist esindajat ning üldine tutvustus jäi enamusel peale Guidsi ära ning toimus väiksemas ringis. Ühel hetkel kõlas bussi tagant "kumm läks katki". Teadjamad mehed teadsid lausuda, et tähelepanelik isik oli Kait, kes tutvus tagumise bussipoolega, aga faktile kinnitust saada ei õnnestunud. Ja nii me peatuse tegimegi Poola-Tšehhi piiril, vahetult enne peatumist püüdis meid kinni poola politsei, kes samuti andis teada kärurehvi purunemisest. Tegime peatuse, osavamad vahetasid rehvi, lõbusad inimesed võtsid laulujoru üles.
Pisut katkine rehv
Pisut katki inimesed :P
Huvitava tähelepanekuna võiks märkida, et läbivaks teemaks osutus tiigrikutsu, mille sõnu ikka mõni teadis. Rehv vahetatud, kimasime üle silla ja olimegi Tsehhis. Esimese peatusena oli ettenähtud Tesko poe külastus.
Head sõbrad nagu me oleme, võtsid Kaisa ja Siko oma missiooniks leida 
küpsisekoogi materjalid, õnnestus aga ega see lihtne olnud. Teine pool seltskonnast täiendas eelkõige vedeliku varusid. Hilisõhtuks jõudsime oma ööbimispaika, eelnevalt olime Kaidu ilusti ära väsitanud, toimus kogunemine Heli ja Kadri toas, Kaisa ja Siko laotasid koogi materjali laiali ja algas küpsiste leotamine rummis. Pikapeale kogunes sinna igasugust rahvast, rummi koks käis käest kätte nagu juba harjumuseks oli saanud. Kait ja Guids olid vist otsustanud seltskonda eirata ning veetsid oma õhtu unes.
Tundub, et võib MaTut õnnitleda uue sõbra puhul :)
d shoppajana selveri kärusse ja vurab sellega mööda parklat ringi. Vähehaaval kogunevad ka teised kärsad kohale, Mikker ja Jokker näevad hiiu bussikas Guidsi 100 asjaga ja otsusavad ta peale põhjaliku kaalumist siiski peale võtta, Siko jõuab kenasti samuti 120 asjaga ja pakib oma (siksi) laua Kaidu kotti, keda pole on Jano. Viimase infi kohaselt on ta kohe-kohe kohal ehk ümber nurga. Aeg läheb ja Jano kimab viimasel minutil oma sinise maasturiga bussi juurde. Reisijuht mainis maili vahetuses, et enamus inimesi on Tallinnast, kui nii siis oleks pidanud reisil olema u 30 inimest. Hüppasime siis bussi ja alustasime teed, Jano sai endale pinginaabriks Villu, juu ta siis avaldas nii suurt muljet Villule, et viimane ei lahkunudki meie toredast seltskonnast enam. Lennujaama juures on kõik veel okei, bussi ees istus Road tripi filmist pärit peenikese poisi (see kellel oli paks neegri naine)ja Evensi ristsugutis, kes tõmbas meie tähelepanu, hiljem selgus et tegu on Jaak aka Jackiga, kes olerai reisidel juba vanakala, kaines olekus teda reisil näha ei saanud :P
Guidsile selgeks teha, et üks hea idee oleks õues käia, lõpuks siis jõudis tallegi kohale see, järgmised pool h veetis ta õues lume hunnikus, hoolitsev Kait pani talle oma jope peale, et vaeseke ei külmetaks, ja siis läks veel 30 minutit, et guids jälle bussi saada, Kait oli endiselt hoolitsev ja vaatas aegajalt, et Guidsil ikka tekk ilusti peal oleks. Ülejäänud seltskond tinistas tunduvalt tagasihoidlikumalt. Ülejäänud öö veetis Guids sinise suukotiga nagu ratsahobune. Kerdi oli nats kuri oma pinginaabri seikluste pääle. Helil oli samuti lõbus sõit, sai endale kleepeka, keda tunti nime all Direktor, tal õnnestus ühte juttu 3korda kuulda aga eks need pedagoogid sellised ole, "Kordamine on tarkuse ema!"
