Reisi algus

Niisiis, soovijate palvel ja, et endalgi oleks, mille järgi viimast tripi meenutada, tuleb siia siis üks pisike kokkuvõte meie toredast tripist, Austria alpidesse – St Antonisse.

Olime piisavalt tublid, et poole reisi pealt hakata üles kirjutama ja meenutama, millega hakkama olime saanud aga puhkust ei veeda me virtuaalmaailmas seega tulevad need päevad siia nüüd ükshaaval tagant järgi.

Ükshaaval, oli Jano ettepanek, et ei peaks poolt päeva veetma arvuti ees, et lugeda, pluss on nii lõbu kauemaks :)

Enne esimese päeva sündmusi pisike seletuskiri…

Nagu ikka lisandusid reisil ka mõned uued hüüdnimed nagu tavaks juba saanud.

Guids oli endiselt nõudepesumasin, seekord küll poolekohaga.
Sikova lühenes kiirelt Sikoks kuna targemad ei olnud nõus Kaisa rõhu asetusega ta nimes, lisaks oli ta tuntud ka kui Blondi ja Roosa. Ilmselgelt ei ole vaja lahti seletada kust need nimed tulid.
Heli oli tibu, eelmisest aastast saadud Mikker, lipsas ka paar korda läbi
Kadri still Jokker, vahel lühendatult Joku
Imbi, kes kiirelt mõistis, et laudurite seltskonnas on palju lahedam ja meiega ühines oli eriti hea laps ja reageeris nimedele Bibi, Pille, Pipi.
Kaisalgi läks päris hästi ehk siis also known as Nunnu, Kaisu ja Kaisukaru.
Kait tutvustas end sakslastele ich bin Schnappii ja Jupi oli ka päris temaatiline.
Mart võrdus (dr) Väljaots
Jano oli originaalis või siis väikese keele vääratusega Janu
Kerdi (Kadri ja Kaidu tuttav) ei teagi kust oli endale saanud hüüdnime Pärdik, reisilt sai ta uute tuttavate poolt nimeks ka Jutulind.


18.02 neljapäeval, koguneme Järve keskuse parklas, kell 15:30 buss jõuab napilt enne 16, nii palju siis pooletunnisest pakkimisest, esimesena on kohal Kait ja Kaisa, Kait viskab oma träni kogenud shoppajana selveri kärusse ja vurab sellega mööda parklat ringi. Vähehaaval kogunevad ka teised kärsad kohale, Mikker ja Jokker näevad hiiu bussikas Guidsi 100 asjaga ja otsusavad ta peale põhjaliku kaalumist siiski peale võtta, Siko jõuab kenasti samuti 120 asjaga ja pakib oma (siksi) laua Kaidu kotti, keda pole on Jano. Viimase infi kohaselt on ta kohe-kohe kohal ehk ümber nurga. Aeg läheb ja Jano kimab viimasel minutil oma sinise maasturiga bussi juurde. Reisijuht mainis maili vahetuses, et enamus inimesi on Tallinnast, kui nii siis oleks pidanud reisil olema u 30 inimest. Hüppasime siis bussi ja alustasime teed, Jano sai endale pinginaabriks Villu, juu ta siis avaldas nii suurt muljet Villule, et viimane ei lahkunudki meie toredast seltskonnast enam. Lennujaama juures on kõik veel okei, bussi ees istus Road tripi filmist pärit peenikese poisi (see kellel oli paks neegri naine)ja Evensi ristsugutis, kes tõmbas meie tähelepanu, hiljem selgus et tegu on Jaak aka Jackiga, kes olerai reisidel juba vanakala, kaines olekus teda reisil näha ei saanud :P
Poolel teel Tartusse lisandub meiega veel 3 mägedehuvilist.

Tartus toimus ringtee äärses, Neste bensukas bussivahetus. Teekonna järgmine peatuskoht oli ette nähtud Tartu vana kaupsi taga, kus tuli peale ka ülejäänud seltskond. Kaisa ja Krista jooksid Taskusse, ei, mitte shoppama ega kardinapoodi vaid wc otsima, et võimalikult kaua vältida bussi oma. Laudurite tiimiga ühineb veel tartlane Kerdi.

Egas Tartu laadimine kõige kobedamalt läinud, üks reisilistest libises ja väänas oma jala välja (vaeseke veetis enamuse aja reisist tõstukitega üles alla sõites). Algas sõit, tutvustus ja pillimäng, esimene öö möödus bussis. Kell muudkui tiksus, joogid vähenesid ja Guidsi hääl valjenes, nii siis juhtuski, et Guidsil õnnestus juba esimesel ööl üle bussi kuulsaks saada, irooniliselt istusid bussis kõrvuti kõige kainem ja kõige….mitte kainem inimene. Pisike jalasirutus peatus, mis venis aga ligi 1,5 tunniliseks, pool tundi läks selleks, et ligi 2meetrilisele Guidsile selgeks teha, et üks hea idee oleks õues käia, lõpuks siis jõudis tallegi kohale see, järgmised pool h veetis ta õues lume hunnikus, hoolitsev Kait pani talle oma jope peale, et vaeseke ei külmetaks, ja siis läks veel 30 minutit, et guids jälle bussi saada, Kait oli endiselt hoolitsev ja vaatas aegajalt, et Guidsil ikka tekk ilusti peal oleks. Ülejäänud seltskond tinistas tunduvalt tagasihoidlikumalt. Ülejäänud öö veetis Guids sinise suukotiga nagu ratsahobune. Kerdi oli nats kuri oma pinginaabri seikluste pääle. Helil oli samuti lõbus sõit, sai endale kleepeka, keda tunti nime all Direktor, tal õnnestus ühte juttu 3korda kuulda aga eks need pedagoogid sellised ole, "Kordamine on tarkuse ema!"