Kümnes päev / Kojusõit

27.02 POOOOOLAAA, kes selle riigi siia küll pani, bussis on enneolematu vaikus, kõik magavad hambad laiali, osad valjemini kui teised (Jano). Hommikune Teskos käik Brnos, mis oli tõesti hommikune nii kella 7 ajal, toimub väike meeskonna vahetus. Poolel bussiseltskonnast õnnestub poemüüjad närvivapustuse äärele viia, kui nõuavad kaardimakseid.

Guidsil ja Kaidul seda probleemi ei ole, sest nende kassapidaja veel magab ja ei tuvasta kaardimaksel probleemi. Guids ja Kait otsustavad saabuva pahameelelaine taustal peost vaikselt lahkuda, enne kui avastatakse, et ka nende kaardimakse ei toiminud.
Siko saab uue karvase eluka ja veel muud nänni, kuumad õhusuudlused lahkunuile ja tervitus uuele bussijuhile, liigume edasi.
Taaskord õnnestus rehv katki sõita, venisime siis lähimasse söögikohta kus bussijuhid asusid rehvi vahetama ja kõik "asjalikud" töllerdasid nende ümber.
Rehv vahetatud tegime 100meetrise testsõidu, mille käigus buss vahetas parkimiskohta, need kes söömas käisid said välja tulles paraja šoki ja bussirahvas suure kõhutäie naerda, jälgides neid kergeusklikke, kes arvasid, et neid on bussist maha jäetud.

Vähesed kasutasid võimalust söömas käia, teised lahendasid kodust kaasa võetud pakitoitu. Alustasime taas sõitu ja tunni või paari pärast hakkasid tühjad kõhud tundma andma ja keegi tegi ettepaneku mäkki külastada ja see lause on tühjale kõhule kui muusika. Kait häkkis oma telefonist kohe lähimad mäkid välja ja nii me neid kilomeetreid lugema hakkasimegi. Esimesed 2 olid valel pool teed, mis oli eriti valus, so close but so far! Lõpuks kui enamusel olid silmade asemel juba juustuburgerid nägime me kaugelt säramas üht suurt kollast M’i. 15 minutit hiljem olid kõik jälle bussis burxid käes ja näod naerul. Enne oli kokku lepitud et kõik võtavad burxi kõrvale coca kuna pealejoogiga oli kitsas käes.

Nagu eelmine aastagi, oli Poola mattunud paksu udu sisse ja nähtavus oli 0'i lähedane, nõrganärvilistemal soovitati ette mitte vaadata.

(Ei ole kerge see bussielu)

Taga käis üks kõva möll ja trummi põrin, enamus rahvast seisis püsti, mis ei olnud just kõige targem idee, kuna udus tegi bussijuht mitu järsku pidurdust, nii saidki ees olijad tagumisi püüda.
Lõpuks keerati päris metsa ja jõuti ööbimispaika 3 tärni Poola hotelli, toad jagatud võeti jälle rummikoksid kätte ja hakati tiksuma, lõpuks koguneti muusikameeste toas, kus joristati mitu laulu. Ühel hetkel kogunes meie gängi hotelli chillimisnurgas, ajasime niisama asjalikku juttu, kuni otsustati põhku ära pugeda.