Kolmas päev

20.02 Pidupäev, enamus rahvast sai külma dušši kuna ei tulnud ideele vanni kõrval olev boiler sisse lülitada, hommikusöök oli väga rikkalik, tervelt 3 sardelli sinepiga, kas saaks veel paremaks minna!? Toimus pakkimine ja bussi, hommikumissioon oli kook saada bussi ilma, et päevakangelane seda märkaks, selleks tuli appi Hiie aka ema, kes sinisilmse Kaidu teisele poole bussi meelitas, vahepeal tuli Kaisalgi sünnipäeva tunne peale kui ta tort käes ülemiselt korruselt alla tuli ja iga teine Palju õnnne või happy b-day soovis. Missioon täidetud panime küünlad põlema ja bändimehed võtsid laulujoru üles nagu eelmine öö oli kokkulepitud. Algas koogi jagamine, mis oli üllatavalt maitsev, birthday boy sai endale nimeväärilise smurfi särgi. Terve päev sõitu ja kannatamatuid päringuid "Are we there yet??"

Vahepeal käis tihe infovahetus Kaidu väikese vennase Mardiga, kes oli juba kohal Antonis/Flirchis ja ootas kannatamatult meid.

Lõunapausi tegime kiirtee ääres söögikohas, kus kõik oli väga ahvatlev, Siko sai oma silmarõõmult ja austajalt Peebult kimbu õhupalle, kuigi varem olid lilled välja lubatud. Roosa jättis ta ilmselgelt endale ja ülejäänud sai sünnipäevalaps endale. Peagi tuli õhupallile seltsiks ka üks karvane lammas. Esimesel õhtul Heliga tutvust teinud direktor suutis oma rahakoti ära kaotada, sel mehel oli üpris hapu nägu peas, heade reisikaaslastena tulime talle vastu ja tegime bussis korjanduse, et ta ikka mäele saaks minna. Peale heategu algas diskusioon, et see vend kindlasti kogubki niimoodi oma reisiraha, kõigil hakkasid äriplaanid kohe peas valmima.

Bussisõit jätkus, mäed kõrgenesid, lärm tõusis ja näpud sügelesid, et saaks juba mäele.

Endiselt oli meie toolide vahe kõige populaarsem ja üks suurem tropp oli seal pidevalt ees, nii õnnestuski Kaisal ühe jäsemega pihta saada ehk siis odav botox ülahuulde, aga mis ei tapa teeb tugevaks, muidugi ihkas ka tema endale ühte karvast lammast aga ei midagi.

Vahepeal jagati veel toad ära, esialgu jäi tüdrukute kolmik toata, selle peale ütles bussijuht, et neiudega tal omad plaanid. Lõpuks aga hüüti välja ka neiude sviidi nr, milleks oli nr 1, see asus bussijuhi toa kõrval, ei tea, mis plaanid tal sellega siis olid. Ja seda korrutati ikka mitu korda, et kõik ikka kuuleksid.

Peagi olimegi sihtkohta jõudnud, vennakeste silmad lõid särama üksteist nähes. Vennad elasidki koos ühes toas, tüdrukute peal. Katusekorrusel elasid vastastiku Heli ja Kadri ning Guids ja Jano. Villu oli uhkes üksinduses keldrikorrusel, kuid enamus meie kodus veedetud ajast veetsime edaspidi kõik koos töllerdades, kas katusekorrusel või chillimisruumis.
Asjad pakiti lahti väike infotund ja ära unne, chickide toas oli küll väga rahutu öö, lõpuks 5 ajal küsis Siko, „Kuulge, mis kell see mägi juba lahti tehakse…?!"