Monday, March 8, 2010

Kaheksas päev / Eelviimane mäepeäev

25.02 Viies mäepäev. Rahvas on surnud, selgub ka loomulik kadu, (mis on üüratult suur, kõik mis reisil kaotsi läks kadus just 24ndal), kellel jäi enamus raha klubisse, Kaisa suutis oma vööst lahti saada ja Mart jättis üldse enamus oma mälust maha. Mart on see kõige katkisem ja teenib seetõttu endale hommikusöögi voodisse.

Mäele ei lähe enne kella 10t, ühiselt paneme eelmise õhtu puzzlet kokku. Mardi teksade järgi võib oletada, et voodisse on ikka väga otsese lennuga maandutud. Tema täna mäele ei tule, läheb hoopiski koolitusele Innsbrucki, vaeseke lehvitas akna pealt südantlõhestavalt teistele kuni bussipeatuseni.
Suurem seltskond laseb enne jalga - 10:15 bussiga, Kait, Kaisa, Imbi ja Kadri lähevad järgmisega ning mäele minnakse üpris uimastena, vähene uni annab tunda. Esimene laskumine sai kellegi(kui enam isegi teaks kelle) poolt valitud hooldamata rada mööda. Tüdrukud panustasid, et selleks ajaks kui alla jõuame on Kaidul 3pakki suitse läinud aga tegelikult läks kõigest 5tk (11km läbisõitu, teistel juba 22km).
(Kulgeme, 5m püsti, kõhuli, 5m püsti ja kõhuli)

Päike oli mega soe ja sulatas ikka korralikult seda nõlva, nii saigi paar korda läbi muda sõidetud. Kaisa ja Kadri ukerdasid suht pikalt, vahepeatuses mõtles Kaisa, et aitab ja võiks lihtsalt alla hüpata, aga lõpuks jõudsid ikka alla :)
Lõunasöögil trehvatakse ka teise pundiga samas kohas kus esimesel päeval – Ulme Hüttis. Nad olid otsustanud teha lihtsat sõitmist ühest sõidukist reisinud. Seekord tundus, et liimist lahti on Villu, ei olnud vist laskumist ja sirget, kus ta poleks ennast näoli lumest leidnud, kuid see on andestatav, kui mõelda et dude'il oli 38 palavik. Kõik peale Kadri ja Kaisa lähevad Stubenisse, kus osavamad kambast ka puudri üles leidis. Pipi ja Villu on vaimustuses.

Afterski on jälle Mooseris, samal ajal saatis vaene Mardike sõnumeid, Pipi sai "Ma püüan näha välja asjalik kuigi värisen, nina punane ja olen korralikult paistes", vennas aga "Mul hakkas loeng, kuid mõtlen ainult...(piiiip)..,süda on nats paha ja iiveldab, rummi puudus ilmselt, jätsin valuvaigistid aknalauale jaga neid kukkunuile."
Kait ja Jano demonstreerivad oma tango oskust, Mooserist allasõites.


(Andestust halva kaameratöö pärast)
Seejärel tankimine poes, enne veel hüppame Piccadillyst läbi äkki õnnestub Kaisa vöö tagasi saada, kuid selles kaotatud asjade kastist on küll kõike peale ühe ilusa vöö.Ehk siis no luck. Bussiga koju ära. Õhtul pidu stiilis arstid ja haiged.
(Dr Väljaots ja ta seksikas õde)
Kait saab ka testida mis tunne on olla Dr Väljaots, EMO nakkushaiguste arst, Kadri otsustab patsiendi rolli kasuks, käsi kipsis. Siko tõmbab ka arstikostüümi selga, ja teeb kõigile silmad ette, mehed kukuvad haigetena ta jalge ette, Kaisa on niigi hääletu ja sinine nii, et otsustab patsient olla, Jano samuti patsient ja laseb end igal võimalikul hetkel ravida ja õdedel hellitada. Guids on hommikumantliga lapsehoidja/patsient/vanur.
Kõvemad pidulised peavad vastu 3ni. Tüdrukute toas suudab Kerdi magades oma voodist alla kukkuda, Kaisa küsis unesegaduses mis teed, Kerdi vastas, et harjutab.

3 comments:

  1. Heh. Selle päeva esimene tõstukilt maha tulek oli ka omaette kogemus. Proovi ise seljakott süles ja laud ühe jala küljes kinni kiiresti eest ära roomata, et tõstukiga piki pead ei saaks :P

    Ja Guids oli mu mäletamist mööda nii tõbine patsient, et saadeti vastuvõtust otse surnukuuri.

    ReplyDelete
  2. Aga see oli vist see päev, kus ma sain esimest korda gpsi kylge ja see esimesel sõidul näitas 19 :D, teisel sõidul nelikümmend midagi ja kolmandal 53,3 ja siis hakkas kogu aeg rääkima, et ühendus on katkenud, ühendus on katkenud ja kõik edaspidi läks lörri.. Aga personaaltreener oli isegi natuke uhke minu tehniliste näitajate üle.. Eks ta selle GPS'i ise tuksi keeras, et ma talle kandadele ei astuks..

    ReplyDelete
  3. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete